Tootmistehnoloogia pideva arenguga on välja töötatud ja laialdaselt kasutusele võetud mitmesuguseid uusi materjale. Paljusid neist uutest materjalidest on raske töödelda, näitekstsingisulamja komposiitmaterjalid. Ühelt poolt parandab see oluliselt toote toimivust, kuid teisalt tekitab see ka suuri raskusi töötlemisel ja tootmisel. On väga oluline võtta vastavad meetmed, et täita ülesannet suure tõhususega, madalate kuludega, kvaliteedi ja kvantiteediga, täita töötlemisnõudeid ning rahuldada kaasaegse teaduse, tehnoloogia ja tööstusarengu vajadusi.
Mida suurem on tsingisulami materjali tugevus või kõvadus, seda suurem on lõikejõud ja lõiketemperatuur ning seda suurem on tööriista kulumine. Lisaks on kõvade materjalide lõikamisel noa ja laastu kokkupuutepikkus lühike, lõikejõud ja lõikesoojus koonduvad lõikeserva lähedale, mistõttu lõikeserv võib kergesti kooruda või isegi kokku variseda. Tööriistamaterjali haprus on eriti ilmne karbiidi, keraamika ja muude materjalide puhul, mistõttu on materjali lõikekõlblikkus halb.
Mida suurem on tsingisulami materjali plastilisus ja sitkus, seda suurem on laastu deformatsioon ja suurem on lõikekuumus. Laast kleepub tööriista külge kergesti, mis omakorda suurendab tööriista kulumist. Kui aga töödeldava materjali plastilisus ja sitkus on liiga väikesed, muutub tööriista ja laastu kokkupuutepikkus väga lühikeseks ning tööriista kulumine on märkimisväärne. Seega, kui plastsus ja sitkus on liiga suured või liiga väikesed, on töödeldava materjali lõikekõlblikkus halb.
Mida parem on tsingisulami materjali kuumakindlus, seda suurem on tugevus ja kõvadus, mida saab kõrgel temperatuuril säilitada, ning seda raskem on lõikamine. Mida tugevam on tsingisulami materjali kulumiskindlus, seda suurem on tööriista kulumine ja seda halvem on selle töödeldavus. Mida väiksem on tsingisulami materjali soojusjuhtivus, seda raskem on lõikesoojust üle kanda. Mida kõrgem on lõiketemperatuur, seda suurem on tööriista kulumine ja seda halvem on selle töödeldavus.
Postituse aeg: 12. okt 2022